Siis, kui suguelu hakkab häirima nii teid, kui ka partnerit. Kui partner ei suutnud vaid mõnel korral saavutada suguakti sooritamiseks piisavat jäikusastet, siis see veel ei tähenda, et tal on erektsioonihäire. Põhjuseks võis olla väsimus, hajevil olek, alkohol jms. Muretsemiseks on põhjust, kui need häired muutuvad sagedasteks.
Erektsioonihäired sõltuvad otseselt mehe vanusest. Olenevalt vanusegrupist võivad erineda ka häirete põhjused. Nooremas eas on selle põhjused enamasti psühhogeensed s.t. mees kardab, et ei saavuta piisavalt tugevat erektsiooni, et partner võib teda halvustada ning muud eelarvamused. Sellised mõtted võivad teha karuteene meestele, kellel ei ole alalist partnerit ning kes soovivad esimesel õhtul olla eriti `võimekad`.
Vanemate meeste seas on sagedasemad just kroonilised erektsioonihäired, millel on orgaaniline põhjus – väiksemate veresoonte endoteeli funktsioonihäire. Sealjuures vanemad mehed reageerivad rahulikumalt oma suguelu muutustele, tunnistavad, et see ei ole enam nii hea kui nooruses ning kasutavad neid võimalusi, mis on neile veel jäänud. Nad lihtsalt kohanevad oma olukorraga ja arsti poole ei pöördu, sest puuduvad teadmised ravi osas või pole ravisse usku.
Eksperdid on arvamusel, et umbes 80–90 protsenti erektsioonihäireid, mille all kannatavad vanemad mehed, on põhjustatud orgaaniliste tegurite poolt.
Erektsioonihäireid esineb sagedamini suhkruhaigust, hüpertensiooni ja südamehaigusi põdevatel ning eesnäärme operatsiooni üle elanud meestel. Ka ebatervislikud eluviisid – suitsetamine, alkohol, vähene füüsiline aktiivsus – võivad olla riskitegurid. Kuid selliste eluviisidega mõjutavad oma tervist ka nooremad, kui 40-aastased mehed, kes kuuluvad just kõige aktiivsemat suguelu elavasse rühma ning pööravad seksuaaltervisele suurt tähelepanu ja kaebavad vähem ka häirete kohta.Erektsioonihäireid kogevad harvemi regulaarselt spordiga tegelevad mehed.
Erektsioon ja südamehaigused
Erektsioonihäire võib hoiatada südamerabanduse tekkimise ohust. See on ka arusaadav, sest mõlemal haigusjuhul on oluliseks teguriks veresoonte seisund. Kuna peenise veresooned on väga peened 1–2 mm (südame veresooned u 5 mm), siis kahjustavad eelpool mainitud riskitegurid kõigepealt just neid. Esmaseks sümptomiks võib olla nõrgenenud erektsioon ning seejärel võib tabada infarkt – väga oluline on viivitamatult pöörduda arsti poole.